Lootus, ärevus, hirm

Ligi kuu on möödas parlamendivalimistest ja Gruusia on endiselt pinges. Rõõmsa ja rahuliku pealispinna all hõõguvad tulised söed, inimesed on endiselt kartlikud ja hirmul, kuigi lootusrikkad.

25.oktoobril nimetati ametisse uus peaminister, Gruusia Unistuse koalitsiooni liider, miljardär Bidzina Ivanishvili.

B. Ivanishvili ja patriarh Ilia II

Kokku nimetati ametisse 21 ministrit, kuid peale plaanitud reforme läheb ministeeriumite hulk väiksemaks. Kaovad Tööhõiveministeerium ning Infrastruktuuri ja Regionaalarengu ministeerium. Sisuliselt võtavad nende tööd üle majandusministeerium ja peaminister.

Kõige vanem minister on 61-aastane Guram Odisharia, kultuuriminister; kõige noorem on 30-aastane Irakli Garibashvili, siseminister. Üks kuulsamaid uue valitsuse liikmeid on teine asepeaminister, 34-aastane endine AC Milani ja Kiev Dinamo jalgpallur Kakha Kaladze.

Uues valitsuses on kolm naisministrit: justiitsminister Tea Tsulukiani, välisminister Maia Panjikidze ja keskkonnakaitse minister Khatuna Gogoladze.

Uue valitsuse programm näeb ette suuri muudatusi, sealhulgas põhiseaduse muutmist ning korrakaitse süsteemi muutusi. Põhiseaduse muutmise vajadust nähakse valitsemiskorra mutmises. Senini on Gruusia olnud tugevalt oma presidendile alluv, kogu võim ühes koos. Nüüd antakse suurem võim parlamendile.

Politseisüsteem tahetakse muuta iseseisvaks, mittepoliitiliseks, et see ei täidaks mõne poliitilise erakonna huve.

Kui president Mikheil Saakashvili 2003. aastal Rooside Revolutsiooniga võimu haaras, tegi ta esimese asjana sellest tänavakakluste, püstol-vööl-meeste, korrumpeerunud miilitsa ja ohtlike tänavatega riigist uue turvalise riigi, kus inimesed võivad politseid usaldada ja kõik kriminaalid saavad kiiresti pikaajalise karistuse. Tänu sellele edukale muudatusele sai Ameerika-meelne valitsus keskenduda turismimajanduse arendamisele, tegi Gruusiasse reisimise enamustele riikidele viisavabaks ning varustas külalised ingliskeelse infoga.

Edukalt kasvanud turismimajandusele võib aga hoobi anda oht, et lähiaastatel on oodata kuritegevuse kasvu, kuna 10 aastat tagasi suurtes hulkades trellide taha pandud inimesi hakkab vabaks saama ja kahjuks näitab statistika, et kurjategijad pöörduvad sageli tagasi oma eelmise karjääri juurde.

Inimeste põhiline hirm ja ettevaatus uue valitsuse suhtes on selle liigne venemeelsus. Peaminister Ivanishvili on ju Putini hea sõber, ja kõige suuremate hirmude järgi võib Gruusia end varsti jälle Vene riigi alluvuses näha.

Värske välisminister Maia Panjikidze ütles, et ei taasta Venemaaga diplomaatilisi suhteid seni kuni Venemaal on saatkonnad Suhhumis (Abhaasias) ja Tskhinvalis (Lõuna-Osseetias), öeldes, et kuna Venemaa on okupeerinud 20% Gruusia pindalast, siis pole Gruusial põhjust Venemaaga diplomaatilisi suhteid taastada.

Inimesed tänaval aga arvavad, et selline lubadus on puhas propaganda, et masside silmis hea esmamulje välja teenida ning edasi võib uus valitsus oma esialgsed lubadused unustada.

Samas just Venemaa-suunalist diplomaatiliste- ja majandussuhete taastamist ootavad inimesed uuelt valitsuselt ja peaminister Bidzina Ivanishvililt. Kui Venemaa suunal majandussuhted parandada, liiklemiseks teed korda teha ja Gruusia kaupade eksport Venemaa suunal uuesti avada, saaksid sellest kasu mõlemad riigid, kuid eriti just Gruusia.

Endine välisminister avaldas heameelt, et välispoliitika suunal prioriteedid samaks jäävad – Euroopa Liit, NATO, suhted naabritega. Üks oluline küsimus on siiski veel ees – kas Gruusia koondis osaleb Sotši olümpiamängudel 2014 või mitte.

Mitmed varasema valitsuse liikmed on koos peredega Gruusiast lahkunud ja uus valitsus plaanib väidetavalt neid taga otsima hakata, kuna neid kahtlustatakse suuremahulises korruptsioonis. Keegi ei saanudki õieti aru, kust tulid rahad suurteks ehitusteks ning kuidas riigikassat kasutati. Statistikat oli lihtne muuta täpselt selliseks nagu vaja ning rahade kasutus oli tavakodaniku jaoks seletamatu.

Inimesed tänaval püüavad hoiduda poliitikast vestlemast, kuid siiski on neid, kes räägivad lahkumisest, kuna kardavad, et uues riigis elu allapoole hakkab minema ja varsti üldse piirid sulguvad. Teised seevastu just kõvemini tööd teevad ning tulevikku investeerivad, parema, turvalisema, edukama elu lootuses.

Euroopa moodi demokraatia ei jõua Gruusiasse niipea, kuna Kaukaasia mägilastele sobib paremini kõva käega juhile alluda, kuid siiski hakkab järjest levima mõtteviis, et võim ei ole mitte ainult valitsuse käes, vaid iga kodaniku enda kujundada ja kaasa rääkida.

Esimeste rahulike valimistega hakkama saanud grusiinid on ära teeninud turvalise ja kindla arengu ka järgmise valitsuse ajal. Gruusia sõberriikide turistid, ärimehed ja diplomaadid saavad seda oma senise poolehoiu jätkamisega vaid kindlustada ja Gruusia arengut toetada.