Ligi kuu on möödas parlamendivalimistest ja
Gruusia on endiselt pinges. Rõõmsa ja rahuliku pealispinna all hõõguvad tulised
söed, inimesed on endiselt kartlikud ja hirmul, kuigi lootusrikkad.
25.oktoobril nimetati ametisse uus
peaminister, Gruusia Unistuse koalitsiooni liider, miljardär Bidzina
Ivanishvili.
 |
| B. Ivanishvili ja patriarh Ilia II |
Kokku nimetati ametisse 21 ministrit, kuid
peale plaanitud reforme läheb ministeeriumite hulk väiksemaks. Kaovad
Tööhõiveministeerium ning Infrastruktuuri ja Regionaalarengu ministeerium.
Sisuliselt võtavad nende tööd üle majandusministeerium ja peaminister.
Kõige vanem minister on 61-aastane Guram
Odisharia, kultuuriminister; kõige noorem on 30-aastane Irakli Garibashvili,
siseminister. Üks kuulsamaid uue valitsuse liikmeid on teine asepeaminister,
34-aastane endine AC Milani ja Kiev Dinamo jalgpallur Kakha Kaladze.
Uues valitsuses on kolm naisministrit:
justiitsminister Tea Tsulukiani, välisminister Maia Panjikidze ja
keskkonnakaitse minister Khatuna Gogoladze.
Uue valitsuse programm näeb ette suuri
muudatusi, sealhulgas põhiseaduse muutmist ning korrakaitse süsteemi muutusi. Põhiseaduse
muutmise vajadust nähakse valitsemiskorra mutmises. Senini on Gruusia olnud
tugevalt oma presidendile alluv, kogu võim ühes koos. Nüüd antakse suurem võim
parlamendile.
Politseisüsteem tahetakse muuta iseseisvaks,
mittepoliitiliseks, et see ei täidaks mõne poliitilise erakonna huve.
Kui president Mikheil Saakashvili 2003. aastal
Rooside Revolutsiooniga võimu haaras, tegi ta esimese asjana sellest
tänavakakluste, püstol-vööl-meeste, korrumpeerunud miilitsa ja ohtlike
tänavatega riigist uue turvalise riigi, kus inimesed võivad politseid usaldada
ja kõik kriminaalid saavad kiiresti pikaajalise karistuse. Tänu sellele edukale
muudatusele sai Ameerika-meelne valitsus keskenduda turismimajanduse
arendamisele, tegi Gruusiasse reisimise enamustele riikidele viisavabaks ning
varustas külalised ingliskeelse infoga.
Edukalt kasvanud turismimajandusele võib aga
hoobi anda oht, et lähiaastatel on oodata kuritegevuse kasvu, kuna 10 aastat
tagasi suurtes hulkades trellide taha pandud inimesi hakkab vabaks saama ja
kahjuks näitab statistika, et kurjategijad pöörduvad sageli tagasi oma eelmise
karjääri juurde.
Inimeste põhiline hirm ja ettevaatus uue valitsuse
suhtes on selle liigne venemeelsus. Peaminister Ivanishvili on ju Putini hea
sõber, ja kõige suuremate hirmude järgi võib Gruusia end varsti jälle Vene
riigi alluvuses näha.
Värske välisminister Maia Panjikidze ütles, et
ei taasta Venemaaga diplomaatilisi suhteid seni kuni Venemaal on saatkonnad
Suhhumis (Abhaasias) ja Tskhinvalis (Lõuna-Osseetias), öeldes, et kuna Venemaa
on okupeerinud 20% Gruusia pindalast, siis pole Gruusial põhjust Venemaaga
diplomaatilisi suhteid taastada.
Inimesed tänaval aga arvavad, et selline
lubadus on puhas propaganda, et masside silmis hea esmamulje välja teenida ning
edasi võib uus valitsus oma esialgsed lubadused unustada.
Samas just Venemaa-suunalist diplomaatiliste-
ja majandussuhete taastamist ootavad inimesed uuelt valitsuselt ja peaminister
Bidzina Ivanishvililt. Kui Venemaa suunal majandussuhted parandada,
liiklemiseks teed korda teha ja Gruusia kaupade eksport Venemaa suunal uuesti
avada, saaksid sellest kasu mõlemad riigid, kuid eriti just Gruusia.
Endine välisminister avaldas heameelt, et
välispoliitika suunal prioriteedid samaks jäävad – Euroopa Liit, NATO, suhted
naabritega. Üks oluline küsimus on siiski veel ees – kas Gruusia koondis osaleb
Sotši olümpiamängudel 2014 või mitte.
Mitmed varasema valitsuse liikmed on koos
peredega Gruusiast lahkunud ja uus valitsus plaanib väidetavalt neid taga
otsima hakata, kuna neid kahtlustatakse suuremahulises korruptsioonis. Keegi ei
saanudki õieti aru, kust tulid rahad suurteks ehitusteks ning kuidas
riigikassat kasutati. Statistikat oli lihtne muuta täpselt selliseks nagu vaja
ning rahade kasutus oli tavakodaniku jaoks seletamatu.
Inimesed tänaval püüavad hoiduda poliitikast
vestlemast, kuid siiski on neid, kes räägivad lahkumisest, kuna kardavad, et uues
riigis elu allapoole hakkab minema ja varsti üldse piirid sulguvad. Teised
seevastu just kõvemini tööd teevad ning tulevikku investeerivad, parema,
turvalisema, edukama elu lootuses.
Euroopa moodi demokraatia ei jõua Gruusiasse
niipea, kuna Kaukaasia mägilastele sobib paremini kõva käega juhile alluda,
kuid siiski hakkab järjest levima mõtteviis, et võim ei ole mitte ainult
valitsuse käes, vaid iga kodaniku enda kujundada ja kaasa rääkida.
Esimeste rahulike valimistega hakkama saanud
grusiinid on ära teeninud turvalise ja kindla arengu ka järgmise valitsuse
ajal. Gruusia sõberriikide turistid, ärimehed ja diplomaadid saavad seda oma
senise poolehoiu jätkamisega vaid kindlustada ja Gruusia arengut toetada.
